Sirje Runge esitleb näitusel 2017. aastal valminud digitrükki “Vana Veenus”, mille vähemtuntud paarik, litograafiatehnikas teostatud autoportree “Natüürmort peegliga”, pärineb aastast 1979. Peeglist, mille poole kunstniku keha litograafilisel lehel suunatud on, ei paista vastu sinna vaatav naine, vaid veepinnale langevad piisad, pidevalt muutuva pinna kujund viitab kaduvusele. Peegli kujundit 2017. aasta teoses “Vana Veenus” ei leia, on kõigest loodus ja inimene ehk raudvoodil puhkav kunstnik, kes näib hajuvat sügavasse pildiruumi. Selle teosega sildab Runge noore ja vana “mina”, põimides oma elu ja loomingu sümboolselt kokku. Siin võib tajuda vana naise sügavat ja tarka eneseteadvust, mis meenutab vaatajale, et kui tunne on õige, tuleb ise enda olemist defineerida ja mitte alluda väljastpoolt tulevatele konventsioonidele ja tavadele. Inimene olla tähendab pidevat muutuvat ja haprat suhet kõige ümbritsevaga. Seetõttu on oluline olla aus ning mitte karta end vajadusel ka täies alastuses maailmale avada. Lisaks tulevad näitusel eksponeerimisele Sirje Runge hilisema loomeperioodi suureformaadilised õlimaalid sarjadest „Arhitektoonid“ ning „Varjud“, mis on tuntud tema õrnades ja tundlikes valguse ja varju mängudes, pea nähtamatu värviüleminekuga tööd, mille vastuvõtmine toimub läbi silma, taju ja sisemise vibratsiooni. Tajuda tajutavat seda seletamata ja teada samal ajal selles peituvat tõde –  see on justnimelt naiselik võime. Kõige selle tõttu ongi näituse teemaks … Continue reading Vana Veenus. Noor Veenus. Sirje Runge ja tema kaasaegsed